Postitatud

Valitsus kiitis heaks COVID piirangute korralduse

Stenbocki maja, 23. august 2021 – Valitsus kiitis heaks korralduse, mille kohaselt jõustub alates neljapäevast, 26. augustist, maskikandmise kohustus nendes avalikes siseruumides, kus ei kontrollita COVID tõendit. Avalikes ruumides, kus COVID tõendit nõutakse, peavad seda hakkama esitama kõik kliendid või osavõtjad. Heakskiidetud korraldus on ühtlasi COVID piirangute uus terviktekst.

COVID nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides tuleb hakata kandma maske

26. augustist tuleb COVID nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides hakata kandma maske. Maske tuleb hakata kandma kõigis nendes avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumides, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Need on ruumid, millesse sisenemisel ei nõuta COVID tõendit.

Eelkõige puudutab see kaubandus- ja teenindusasutusi, aga ka riigi ja kohalike omavalitsuste asutusi. Näiteks tuleb maske hakata kandma poodides, apteekides, telekommunikatsiooni ettevõtte või panga teenindussaalides, postkontorites, raamatukogudes, aga ka politsei- ja piirivalveameti, sotsiaalkindlustusameti või haigekassa teenindussaalides ning mujal.

Endiselt ei laiene maskikandmise kohustus alla 12-aastastele lastele või inimestele, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel või muudel olulistel põhjustel ebamõistlik.

Maskikandmise nõue säilib ühistranspordis, kaasa arvatud rongid ja praamid. Samuti säilib maskikandmise nõue jumalateenistustel ja muudel avalikel usutalitustel, kus siseruumides osalejate arv ei ole suurem kui 50 inimest (välitingimustes 100) või on ruumi täitumus kuni 50 protsenti. Kui osalejate arvud ületavad neid piire, tuleb kontrollida inimeste nakkusohutust.

Postitatud

Vaktsineeritul on 4 korda väiksem tõenäosus nakatuda koroonasse

Juuli- ja augustikuu andmed viitavad, et vaktsineeritud inimesel on 4 korda väiksem tõenäosus koroonaviirusesse nakatuda kui vaktsineerimata inimesel. Neil, kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud ja ka vaktsineeritud, on aga lausa 20 korda väiksem tõenäosus uuesti nakatuda.

Kuigi jooniselt nähtub, et kõige paremini kaitseb nakatumise eest haiguse läbipõdemine, ei tasu üksnes sellele lootma jääda, sest läbipõdemine on seotud siiski oluliste riskidega. Näiteks vajab keskmiselt 7% haigestunuid haiglaravi, haiglapatsientide suremus on 14%, ellujäänutest tekivad paljudel aga püsivad tervisekahjustused. Lisaks haiguse raskuse ja pikkuse vähendamisele aitab vaktsineerimine takistada ka viiruse edasi kandumist ning vaktsineeritul on elu vabam ja mugavam: vaktsineerimistõendiga saad lihtsamalt üritusele, spordiklubisse ja mujale, kus kehtivad piirangud.

Vabu aegu kaitsesüsti saamiseks on saadaval kõigis maakondades. Leia endale lähim koht veebilehel digilugu.ee või helistades telefonil 1247. Lisaks on avatud arvukalt eelregistreerimata vaktsineerimispunkte vaktsineeri.ee.

Andmeid aitas koondada teadusnõukoja liige ja Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer.

Postitatud

COVID-19 vaktsineerimine

COVID-19 vaktsineerimine on kõigile Eesti elanikele, sh ravikindlustuseta inimestele ja Eestis elavatele, töötavatele ja õppivatele välisriigi kodanikele tasuta.

Mida silmas pidada enne vaktsineerimist

  • Võta kaasa isikut tõendav dokument.
  • Mine vaktsineerima kindlasti õigeaegselt. Anna esimesel võimalusel teada, kui sa ei saa kokkulepitud ajal vaktsineerima minna, nii aitad vältida dooside kadu ja leida kiiresti enda asemele järgmise vaktsiinisoovija.
  • Vaktsineerimise info kantakse digilukku. Soovi korral võta kaasa kollane immuniseerimispass.

Mida silmas pidada pärast vaktsineerimist

  • Pärast vaktsineerimist tuleb jääda 15 minutiks tervishoiutöötaja jälgimisele.
  • Vaktsineerimise järgselt võib esineda kõrvaltoimeid, mis mööduvad, ent võivad olla häirivad. Kui sul tekib palavik, tasakaaluhäire või mõned muud nähud, siis  puhka ja hoidu järskudest liigutustest. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga. Ka pärast palaviku möödumist peaks organismile andma mõne päeva aega taastumiseks enne sportima asumist.
  • Kui vaktsineerimise järgsed kõrvaltoimed on tavatult häirivad, kestavad kauem kui 2–3  päeva, siis võta ühendust perearstiga või helista numbrile 1220.
  • Teine vaktsiinidoos tehakse üldjuhul samas kohas, kus esimene doos. Küsi täpsemat infot esimest doosi saades ning mine teise doosi jaoks antud ajal ja antud kohta kindlasti kohale.

Milliseid vaktsiine Eestis kasutatakse?

Kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid on ohutud, efektiivsed ja kvaliteetsed ning kaitsevad ka uute ja agressiivsemate COVID-19 viirusetüve puhul raske haigestumise vastu. Täiskaitse saavutamiseks on väga oluline läbi teha kogu vaktsineerimiskuur ja mitte loobuda teisest kaitsesüstist.

  • Moderna (uue nimega Spikevax) vakstiini puhul tuleb teha kaks kaitsesüsti neljanädalase vahega.
  • Pfizer-BioNTech Comirnaty puhul tuleb teha kaks kaitsesüsti kuuenädalase vahega.
  • Jansseni puhul tuleb teha üks kaitseüst.
  • Vaxzevria (Astra Zeneca) puhul tuleb teha kaks kaitsesüsti 12-nädalase vahega.