Postitatud

Ametlikud kanalid, mille kaudu Ukrainat toetada

Sõda Ukrainas on kohutav reaalsus ning iga kodaniku südameasi on siin ja praegu ja kohe omalt poolt toetada neid, kes seisavad selle õudusega silmitsi. “Laik” ühismeedias, uudiste jälgimine ja kaasa elamine on kahtlemata toredad, aga abi peab olema ka konkreetne. Toome välja kanalid, mille kaudu rahaline ja aineline abi kindlasti abivajajateni jõuavad.

Segastele aegadele iseloomulikult võib ühismeediast leida hulgaliselt üleskutseid, milles palutakse annetada raha Ukraina heaks. Paraku võib annetus sattuda täiesti valedesse kätesse. Sellepärast on hea teada, millised on ametlikud kanalid, kustkaudu toetus kindlasti abivajajateni jõuab.

Anneta telefonitsi

Kõik Elisa, Tele2 ja Telia kliendid saavad alates 26. veebruarist teha annetuse telefoni teel, valides summa 5, 10 või 50 eurot. Summa lisatakse järgmisele telefoniarvele. Summad laekuvad MTÜ Pagulasabi kontole.

Annetusnumbrid:
Anneta 5 eurot - 9003801
Anneta 10 eurot - 9003802
Anneta 50 eurot - 9003803

Anneta Punase Risti kaudu

Punane Rist kogub Ukraina jaoks kasutamata esma- ja hügieenitarbeid: hambaharjad ja -pastad, šampoonid, seebid, hügieenisidemed, tampoonid, mähkmed ning muu isiklikuks hügieeniks vajalik, samuti võetakse vastu uusi või uueväärseid tekke, patju, voodipesu.

Rahalise annetuse saab teha Punase risti kodulehelt otse. Summa võib valida ise, aga saab klõpsata ka 10, 15 või 25€ suurusel annetuse aknal.

Ülekande saab teha ka otse pangast: Eesti Punane Rist MTÜ, EE742200001180001436, selgitusse “annetus Ukraina heaks”

Anneta Eesti Pagulasabi kaudu

Eesti Pagulasabi võtab vastu rahalisi annetusi Ukraina heaks. Otse annetuse saab teha MTÜ Eesti Pagulasabi arvele EE791010220258852223, samuti on olemas pangalingileht, kuhu sisestada toetussumma, valida fond, mida toetada soovitakse ning edasi oma pangalingi kaudu tehing vormistada.

Anneta Ukraina Heaks lehe kaudu

Internetist on leitav eraldi veebileht Ukraina Heaks, kuhu on koondatus kõik ametlikud organisatsioonid, mis otse abivajajatele annetused kätte toimetavad.

Hädaliste abistamiseks on koondanud oma jõud MTÜ-d Eesti Pagulasabi, Ukraina Kultuurikeskus ja Mondo ja nende kõikide arveldusarved ning täpsemad tegevussuunised on kodulehelt leitavad.

Hinnanguliselt vajab Ukrainas sõjaga seotult abi ligi 3 miljonit inimest ning arengud on pigem negatiivseid, ja abivajajaid tuleb pidevalt juurde.

Paku ise oma abi

Suure tõenäosusega jõuab ka Eestisse Ukraina sõjapõgenikke. Kui oled valmis neid oma kodus võõrustama, toetama eluks vajalike asjadega, toitlustama; sul on oskusi, mida inimesed vajaksid, anna endast teada. Seda on samuti kõige mõistlikum teha Ukraina Heaks lehe kaudu: otsi kontakti abiorganisatsioonidega ja paku end appi.

Vabatahtlikke ootab ka riigiinfo telefon 1247. Kui oled valmis panustama oma aega ning kuulama muresid ning aitama neile lahendust leida, täida vastav ankeet Häirekeskuse lehel.

Valmisolek kaitsta oma vabadust vajadusel ka rohkemaga kui sotsiaalmeedias “laike” ja lipupilte pannes tuleb aga enesetäiendamise kaudu. Esita avaldus Kaitseliitu või Naiskodukaitsesse astumiseks.

Ukraina on Euroopa ja Euroopa on Ukraina. Meie vabadus on Ukraina sõduri kätes.

Слава Україні! Героям слава!

Postitatud

Avalikus ruumis kanna maski

Maski peavad kandma kõik 12-aastased ja vanemad inimesed kõigis avalikuks kasutamiseks mõeldud siseruumides, sh ruumides, kus kontrollitakse COVID tõendit (sh meelelahutuskohad, üritused, kinod, teatrid ja spaade üldkasutatavad ruumid, kus ei puututa kokku veega).

Maski tuleb kanda kõigis tegevustes, kus see on töö või tegevuse iseloomust tulenevalt võimalik.

Maski ei tohi asendada suu ja nina katmisega salli, krae, visiiri või muuga. Rangelt soovituslik on kanda meditsiinilist või sellega võrdsustatud maski (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt.

Maski tuleb kanda näiteks poes, apteegis, asutuste ja ettevõtete teenindussaalides,  postkontoris, raamatukogus, ühistranspordis, meelelahutuskohtades, üritustel, kinodes, teatrites, spaades – kõigis avalikes siseruumides, kus tegevuse iseloom seda vähegi võimaldab.

Juhul, kui inimesele on maskikandmine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, peab ta seda kinnitama vastava arstliku tõendiga.

Kaubanduses ja teeninduses peavad maskikandmise kohustuse täitmist jälgima tegevuse eest vastutavad isikud, teenusepakkujad ja kauplejad, kelle müügi- või teenindusalal inimene viibib.  Kui inimene keeldub kaitsemaski kandmisest, on teenusepakkujal või kauplejal õigus teda mitte müügi- või teenindusalale lubada.

Postitatud

Valitsus kiitis heaks COVID piirangute korralduse

Stenbocki maja, 23. august 2021 – Valitsus kiitis heaks korralduse, mille kohaselt jõustub alates neljapäevast, 26. augustist, maskikandmise kohustus nendes avalikes siseruumides, kus ei kontrollita COVID tõendit. Avalikes ruumides, kus COVID tõendit nõutakse, peavad seda hakkama esitama kõik kliendid või osavõtjad. Heakskiidetud korraldus on ühtlasi COVID piirangute uus terviktekst.

COVID nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides tuleb hakata kandma maske

26. augustist tuleb COVID nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides hakata kandma maske. Maske tuleb hakata kandma kõigis nendes avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumides, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Need on ruumid, millesse sisenemisel ei nõuta COVID tõendit.

Eelkõige puudutab see kaubandus- ja teenindusasutusi, aga ka riigi ja kohalike omavalitsuste asutusi. Näiteks tuleb maske hakata kandma poodides, apteekides, telekommunikatsiooni ettevõtte või panga teenindussaalides, postkontorites, raamatukogudes, aga ka politsei- ja piirivalveameti, sotsiaalkindlustusameti või haigekassa teenindussaalides ning mujal.

Endiselt ei laiene maskikandmise kohustus alla 12-aastastele lastele või inimestele, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel või muudel olulistel põhjustel ebamõistlik.

Maskikandmise nõue säilib ühistranspordis, kaasa arvatud rongid ja praamid. Samuti säilib maskikandmise nõue jumalateenistustel ja muudel avalikel usutalitustel, kus siseruumides osalejate arv ei ole suurem kui 50 inimest (välitingimustes 100) või on ruumi täitumus kuni 50 protsenti. Kui osalejate arvud ületavad neid piire, tuleb kontrollida inimeste nakkusohutust.

Postitatud

Vaktsineeritul on 4 korda väiksem tõenäosus nakatuda koroonasse

Juuli- ja augustikuu andmed viitavad, et vaktsineeritud inimesel on 4 korda väiksem tõenäosus koroonaviirusesse nakatuda kui vaktsineerimata inimesel. Neil, kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud ja ka vaktsineeritud, on aga lausa 20 korda väiksem tõenäosus uuesti nakatuda.

Kuigi jooniselt nähtub, et kõige paremini kaitseb nakatumise eest haiguse läbipõdemine, ei tasu üksnes sellele lootma jääda, sest läbipõdemine on seotud siiski oluliste riskidega. Näiteks vajab keskmiselt 7% haigestunuid haiglaravi, haiglapatsientide suremus on 14%, ellujäänutest tekivad paljudel aga püsivad tervisekahjustused. Lisaks haiguse raskuse ja pikkuse vähendamisele aitab vaktsineerimine takistada ka viiruse edasi kandumist ning vaktsineeritul on elu vabam ja mugavam: vaktsineerimistõendiga saad lihtsamalt üritusele, spordiklubisse ja mujale, kus kehtivad piirangud.

Vabu aegu kaitsesüsti saamiseks on saadaval kõigis maakondades. Leia endale lähim koht veebilehel digilugu.ee või helistades telefonil 1247. Lisaks on avatud arvukalt eelregistreerimata vaktsineerimispunkte vaktsineeri.ee.

Andmeid aitas koondada teadusnõukoja liige ja Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer.

Postitatud

COVID-19 vaktsineerimine

COVID-19 vaktsineerimine on kõigile Eesti elanikele, sh ravikindlustuseta inimestele ja Eestis elavatele, töötavatele ja õppivatele välisriigi kodanikele tasuta.

Mida silmas pidada enne vaktsineerimist

  • Võta kaasa isikut tõendav dokument.
  • Mine vaktsineerima kindlasti õigeaegselt. Anna esimesel võimalusel teada, kui sa ei saa kokkulepitud ajal vaktsineerima minna, nii aitad vältida dooside kadu ja leida kiiresti enda asemele järgmise vaktsiinisoovija.
  • Vaktsineerimise info kantakse digilukku. Soovi korral võta kaasa kollane immuniseerimispass.

Mida silmas pidada pärast vaktsineerimist

  • Pärast vaktsineerimist tuleb jääda 15 minutiks tervishoiutöötaja jälgimisele.
  • Vaktsineerimise järgselt võib esineda kõrvaltoimeid, mis mööduvad, ent võivad olla häirivad. Kui sul tekib palavik, tasakaaluhäire või mõned muud nähud, siis  puhka ja hoidu järskudest liigutustest. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga. Ka pärast palaviku möödumist peaks organismile andma mõne päeva aega taastumiseks enne sportima asumist.
  • Kui vaktsineerimise järgsed kõrvaltoimed on tavatult häirivad, kestavad kauem kui 2–3  päeva, siis võta ühendust perearstiga või helista numbrile 1220.
  • Teine vaktsiinidoos tehakse üldjuhul samas kohas, kus esimene doos. Küsi täpsemat infot esimest doosi saades ning mine teise doosi jaoks antud ajal ja antud kohta kindlasti kohale.

Milliseid vaktsiine Eestis kasutatakse?

Kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid on ohutud, efektiivsed ja kvaliteetsed ning kaitsevad ka uute ja agressiivsemate COVID-19 viirusetüve puhul raske haigestumise vastu. Täiskaitse saavutamiseks on väga oluline läbi teha kogu vaktsineerimiskuur ja mitte loobuda teisest kaitsesüstist.

  • Moderna (uue nimega Spikevax) vakstiini puhul tuleb teha kaks kaitsesüsti neljanädalase vahega.
  • Pfizer-BioNTech Comirnaty puhul tuleb teha kaks kaitsesüsti kuuenädalase vahega.
  • Jansseni puhul tuleb teha üks kaitseüst.
  • Vaxzevria (Astra Zeneca) puhul tuleb teha kaks kaitsesüsti 12-nädalase vahega.

 

Postitatud

Koroonaviiruse leviku risk tõusis oranžile ehk kõrgele tasemele

Stenbocki maja, 29. juuli 2021 – Seoses koroonaviiruse leviku laienemisega tõusis Eesti riskitase kollaselt ehk keskmiselt tasemelt oranžile ehk kõrgele tasemele, riskitaseme muudatuse võttis valitsus tänasel kabinetinõupidamisel teadmiseks.

Oranž ohutase tähendab, et kogukonnas levib nakatumine ka väljaspool koldeid ning koroonaviiruse leviku piiramiseks kehtestatakse piirangud. Kõigil, kes pole seda veel teinud, tuleks end vaktsineerimisega viiruse eest kaitsta.

Vaktsineerimata inimestel on soovitatav kanda avalikes siseruumides maski, vältida rahvarohkeid ja kinniseid ruume, suhelda tuttavatega õues, telefoni teel või interneti vahendusel ning võimalusel töötada kodust. Kõigil on soovitatav toituda tervislikult, liikuda ja puhata piisavalt ning pesta käsi. Isegi kergete haigussümptomitega tuleb jääda koju, konsulteerida arstiga ja teha COVID-19 kahtluse korral test. Lisaks tasub kasutada HOIA mobiilirakendust, mis annab teada, kui oled inimeste seas liikudes olnud koroonaviiruse kandjaga lähikontaktis.

Neljaastmeline riskitasemete süsteem tuleneb ühiskonnaelu korraldamise kavast koroonaviiruse tingimustes. Rohelise, kollase, oranži ja punase värviga tähistatakse vastavalt madalat, keskmist, kõrget ja väga kõrget riskitaset. Iga riskitaseme puhul on välja pakutud ka võimalikud tegevused, kuidas iga inimene, asutus ja riik saab koroonaviiruse leviku piiramisele kaasa aidata.

Riskitaseme hindamisel arvestatakse viimase seitsme päeva keskmist nakatunute ja surmade arvu. Lisaks võetakse arvesse positiivsete testide määra, hospitaliseeritud inimeste arvu, haiglaravil viibivate ja juhitaval hingamisel olevate COVID-19 patsientide arvu ning 14 päeva tuvastamata nakkusteega nakatunute osakaalu kõigist nakatunutest. Riskitaseme vaatab valitsus üle korra nädalas ja see avalikustatakse veebilehel kriis.ee.

Postitatud

Tartu ülikooli teadlaste uuring: ühekorramaske saab taaskasutada

Tartu ülikooli teadlased tegid kindlaks, et meditsiinilisi ühekorramaske võib pärast kuumtöötlust uuesti kasutada.

Uuringu jaoks tegid teadlased Tartu ülikooli füüsikainstituudi laboris katseid viie tootja meditsiiniliste maskidega, proovides viirust hävitada kolme meetodiga: pesta maski pesumasinas 60 kraadi juures, hoida viis minutit keevas vees ja hoida viis minutit kuumas vees.

Tartu ülikooli füüsikainstituudi keskkonnafüüsika labori juhataja professor Heikki Junnineni sõnul näitavad uuringu tulemused, et maskide kvaliteedi märgatavat langust kuumtöötluse tõttu karta pole vaja. Maskide hingatavuses erilist muutust ei täheldatud. Samuti jäi maskide kvaliteet pärast kümnekordset töötlemist paremaks, kui see on mitmel korduskasutataval riidest maskil, millel puudub filterkiht.

Loe edasi: Tartu Postimees

Postitatud

11. märtsist kehtivad üle Eesti ranged piirangud

Stenbocki maja, 9. märts 2021 – Valitsus kinnitas e-istungil neljapäevast kehtima hakkavate piirangute korralduse. Piirangud kehtivad vähemalt ühe kuu ehk 11. märtsist kuni 11. aprillini. Piirangute eesmärk on vähendada kontakte inimeste vahel, et saada koroonaviiruse levik Eestis kontrolli alla ja tagada Eesti tervishoiusüsteemi toimepidevus.

2+2 reegel hakkab kehtima ka avalikus väliruumis

Alates 11. märtsist tohib avalikus väliruumis koos liikuda mitte rohkem kui kahekesi ja teistest tuleb hoida kahemeetrist vahemaad. Piirang ei laiene koos liikuvale perele ega olukordadele, kus seda pole võimalik mõistlikult täita. 2+2 reeglit tuleb järgida igal pool avalikus ruumis liikumisel, nii tänavatel, mänguväljakutel, pargis ja parklates, kuid ka looduses liikudes, kui näiteks rabamatkal kohtab teisi inimesi. 2+2 reegel kehtib juba varasemast kõikjal avalikus siseruumis.
Haridus

Alates 11. märtsist peavad distantsõppele jääma ka 1.-4. klassi õpilased, samuti ei lubata kontaktõppele põhikooli lõpueksamiteks ja riigieksamiteks valmistujaid. Erandina nähakse ette, et algklasside õpilastel on vältimatutel juhtudel võimalik siiski viibida ka koolihoones ja osaleda seal korraldatud tegevustes.

Koroonaviiruse leviku tõkestamise piiranguid arvestades, tohib koolis viibida õppija, kes vajab hariduslikke tugiteenuseid, konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või osaleb praktilises õppes, teeb eksameid või teste. Edaspidi ei ole võimalik viia läbi kontakttegevusena olümpiaadideks ettevalmistumist kuni vähemalt 11. aprillini.

Valitsus annab tungiva soovituse mitte viia lapsi ilma hädavajaduseta lasteaeda ega lastehoidu. Haridus- ja teadusministeerium saadab võimalikult ohutuks töö korraldamiseks asutustele juhised, kus kordab üle peamised ennetusmeetmed ja töökorralduse põhimõtted.
Sise- ja väliruumis sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe

Alates 11. märtsist on avalikes siseruumides keelatud kõik eelnimetatud tegevused.

Siseruumides võivad treenimisega jätkata üksnes spordialaliidu võistlussüsteemi kuuluvad professionaalsed sportlased, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning võistkondlike sportmängude meistriliigade sportlased. Esiliiga osavõtjate treenimine siseruumides on keelatud.

Sarnaselt praegusega ei laiene piirang erivajadusega inimeste ega rehabilitatsiooniga seotud tegevustele.

Välitingimustes kogu huviharidus, huvitegevus, täiendkoolitus, täiendõpe, noorsootöö, sportimine ja treenimine on lubatud üksnes 2+2 liikumisreeglit arvestades. See tähendab, et koos tohivad liikuda ja sportida maksimaalselt kaks inimest (arvesse läheb ka juhendaja) ning teistest inimestest tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuvatele peredele.

Välitingimustes sportimise piirangud ei laiene ka professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ega koondise kandidaatidele. Samuti ei laiene piirangud  riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele, erivajadustega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele.
Spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused

Alates 11. märtsist on spordivõistlused nii sise- kui ka välitingimustes lubatud ainult siis, kui nendes osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning võistkondlike sportmängude meistriliigade sportlased. Esiliiga spordivõistlused on keelatud.

Spordivõistlustest ning spordi ja liikumisüritustest tohib osa võtta sisetingimustes maksimaalselt kuni 50 ja välitingimustes maksimaalselt kuni 100 inimest.

Nagu varem, ei laiene ka nüüd liikumisürituste piirang erivajadusega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele. Piirangud ei laiene ka riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.
Saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad

Kuni 11. aprillini peavad avalikuks kasutamiseks mõeldud saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad olema suletud.

Piirang ei laiene Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele, meistriliigade sportlastele, erivajadusega inimestele, rehabilitatsiooni tegevustele, riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud inimeste treenimisele.

Kohaliku omavalitsuse korraldatud teenusena tohivad sauna kasutada inimesed, kellel kodus pesemisvõimalused puuduvad.
Sise- ja välitingimustes avalikud koosolekud, üritused, jumalateenistused, kultuur, meelelahutus

Kuni 11. aprillini peavad kõik avalikud siseruumid olema külastajate jaoks suletud. See puudutab nii teatreid, kinosid, muuseume, näitusasutusi, konverentse, kuid ka laste mängutube, keegli- ja piljardisaale, ööklubisid, kasiinosid jne. Asutustes, kus saab jätkata organisatsiooni-sisest tööd, tohib seda edasi teha, kui järgitakse koroonaviiruse leviku tõrje nõuedeid. Näiteks puudutab see proove etendusasutustes või uurimistööd muuseumites.

Piirangud ei puuduta veebiülekandena korraldatavaid konverentse, kontserte või teatrietendusi, kus osalevad üksnes esinejad ja vajalik personal.

Kõikides avalikes siseruumides on keelatud eratellimusel ürituste korraldamine.

Kirikud tohivad avatuks jääda individuaalseks palvetamiseks, avalikud jumalateenistused ja usulised talitused lubatud ei ole.  Endiselt tohib läbi viia matusetalitusi, kuid seda on soovitav teha üksnes väikeses lähedaste ringis, võimalusel tuleb järgida 2+2 liikumise põhimõtet ning kanda maski. Peielauda ei ole soovitav kodus pakkuda, välja arvatud oma leibkonna liikmetele.

Välitingimustes on edaspidi lubatud viibida üksnes muuseumide vabaõhualal, avalikel koosolekutel ning avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel. Kehtima jääb nendes kohtades viibimise või nendest üritustest osavõtmise keeld ajavahemikus kell 21.00-6.00.

Muuseumites peab välialal jälgima, et ala täitumus ei oleks rohkem kui 25 protsenti ning kinni tuleb pidada 2+2 liikumisreeglist. Välitingimustes jääb avalike koosolekute ja avalike usuliste talituste läbiviimine lubatuks, kuid nendest ei tohi osa võtta rohkem kui 10 inimest.
Toitlustusettevõtted

Alates 11. märtsist on keelatud toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis kohapeal söömine-joomine. Lubatuks jääb ainult toidu kaasamüük. Toidu kaasamüümisel tuleb jälgida, et ruumi täitumus ei ületaks 25 protsenti, kehtib maskikandmise kohustus ja järgida tuleb 2+2 reeglit.  Väliterrassidel teenuse osutamine ei ole lubatud.

Piirang kehtib ka toitlustusele hotellides ja muudes majutusettevõtes. Klientidele tohib toitu kaasa müüa või pakkuda toitlustust näiteks toateeninduse kaudu.
Kaubandusettevõtted

Alates 11. märtsist tohivad jääda avatuks ainult esmavajalikud kauplused, see tähendab toidukauplused, apteegid, abivahendeid ja meditsiiniseadmeid müüvad kauplused, telekommunikatsiooniettevõtete esinduste müügikohad, prillipoed, lemmikloomapoed ja tanklad. Tanklakohvikutes kohapeal toitlustuse pakkumine lubatud ei ole.

Poodides, mis tohivad jääda avatuks ning kaubanduskeskuste üldkasutatavates ruumides tuleb arvestada ruumi kuni 25 protsendilise täitumuse nõude, 2+2 liikumispiirangu ja maskikandmise kohustusega.

Kõik ülejäänud kauplused peavad jääma suletuks. Kaubelda tohib üksnes juhul, kui klient ei pea kauba kättesaamiseks sisenema ettevõtte müügisaali. Kaupu võib müüa ja väljastada üksnes kaupluse välitingimustes asuval müügi- või väljastusalal ning kaubanduskeskuse katuse all asuval parkimisalal luues sinna väljastuspunkti. Väljaspool müügisaali kaupade üleandmisel tuleb kliente hajutada, näiteks märkida väljastuspunkti järjekorras maha kahemeetrised vahemaad. Soovitav on kasutada kullervedu või e-kaubandust.

Kaubanduskeskuse üldkasutatavad ruumid, mille kaudu on ligipääs näiteks toidupoodi, on jätkuvalt avatud. Samuti peab olema tagatud juurdepääs kaubanduskeskuse üldalal asuva teenusepakkuja juurde ja pakiautomaatideni.
Teenindusettevõtted

Teenindusettevõtted tohivad oma tegevust jätkata, kuid alates 11. märtsist muutub rangemaks ruumitäitumuse piirang. Ruumitäitumuse nõuet alandatakse 50lt protsendilt kuni 25le protsendile. Järgida tuleb kõiki koroonaviiruse leviku tõrje reegleid: 2+2 reeglit, maskikandmist, desinfitseerimisnõuete täitmist vastavalt terviseameti juhistele.

Teenuse osutajatena tohivad tegevust jätkata näiteks postkontorid, pangakontorid, raamatukogud, ilu- ja juuksurisalongid, kingsepa- ja kellassepatöökojad, autoremonditöökojad, rehvivahetuspunktid jne. Teenuse osutajad on ka mobiilikauplused, kus pakutakse mobiili/arvutite jm tehnika parandamise teenust.

Lisaks piirangutele soovitab valitsus tungivalt vältida erapidude korraldamist ning vähendada kontakte teiste inimestega miinimumini. Kui kohtumine on hädavajalik, ei tohiks seda teha korraga rohkem kui kuue inimesega.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korralduse ja selle seletuskirja kodulehel kriis.ee

Postitatud

Koroonaviirus, sellest hoidumine, vaktsineerimine ja HOIA

Koroonaviirus nakkub kergelt ja sellega võivad, aga ei pruugi kaasneda tõsisemad terviseprobleemid. Selleks, et tõsiste sümptomitega haigetele raskes olukorras abi pakkuda, on oluline, et haiglatesse ei satuks korraga liiga palju patsiente. Meile tuttavatest hügieenireeglitest kinnipidamine ja kontakti vältimine aitab hoida tõsiselt haigete inimeste arvu ühes ajahetkes piisavalt madalana, et mitte üle koormata meie meditsiinisüsteemi.

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Kõige levinumad sümptomid on palavik, kuiv köha ja hingamisraskused. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud üldse, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga. Enamikul nakatunutest kulgeb haigus siiski kergelt ja nad paranevad. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ja püsida kogu haiguse kestuse ajal kodusel ravil.

Palavik 89,9% | Kuiv köha 67,7% | Väsimus 38,1% | Röga 33,4% | Röga 33,4% | Hingamisraskused 18,6% | Kurguvalu 13,9% | Peavalu 13,6% | Lihas- ja liigesvalu 14,8% | Krambid 11,4% | Iiveldus, okendamine 5,0% | Ninakinnisus 4,8% | Kõhulahtisus 3,7% | Veriköha 0,9% | Konjuktiivide ärritus 0,8% |

Postitatud

Teadusuuringud kinnitavad: maskist, visiirist ja distantseerumisest on palju abi

Kanna maski

Juunis 2020 avaldati Lancetis üks viimase aja kõige tähtsamaid uuringuid: metaanalüüs, kus hinnati füüsilise vahemaa, näomaskide ning silmakaitse (prillid, visiirid) mõju nakatumisele.

Metaanalüüs on meditsiinilise tõenduspõhisuse hierarhias kõige kõrgemal kohal ehk kõige tugevama võimaliku kaaluga uuring, kuna koondab järelduste tegemiseks võimalikult palju väiksemaid uuringuid.

Kõige tähtsamad tulemused olid järgmised. Füüsilise vahemaa hoidmine vähemalt ühe meetri jagu vähendas nakatumisvõimalust 82 protsenti. Näomaski kandmine vähendas nakatumisvõimalust 85 protsenti. Eraldi uuriti ka maskitüüpe: tavaline kirurgiline mask või samasugune (nt korduvkasutatav puuvillast mask) vähendas nakatumisvõimalust 67 protsenti, N95 tüüpi mask 96 protsenti. Kaitseprillide või visiiri kandmine vähendas nakatumisvõimalust 78 protsenti.

Refereeritud artikkel: tervise.geenius.ee