Postitatud

Koroonaviiruse leviku risk tõusis oranžile ehk kõrgele tasemele

Stenbocki maja, 29. juuli 2021 – Seoses koroonaviiruse leviku laienemisega tõusis Eesti riskitase kollaselt ehk keskmiselt tasemelt oranžile ehk kõrgele tasemele, riskitaseme muudatuse võttis valitsus tänasel kabinetinõupidamisel teadmiseks.

Oranž ohutase tähendab, et kogukonnas levib nakatumine ka väljaspool koldeid ning koroonaviiruse leviku piiramiseks kehtestatakse piirangud. Kõigil, kes pole seda veel teinud, tuleks end vaktsineerimisega viiruse eest kaitsta.

Vaktsineerimata inimestel on soovitatav kanda avalikes siseruumides maski, vältida rahvarohkeid ja kinniseid ruume, suhelda tuttavatega õues, telefoni teel või interneti vahendusel ning võimalusel töötada kodust. Kõigil on soovitatav toituda tervislikult, liikuda ja puhata piisavalt ning pesta käsi. Isegi kergete haigussümptomitega tuleb jääda koju, konsulteerida arstiga ja teha COVID-19 kahtluse korral test. Lisaks tasub kasutada HOIA mobiilirakendust, mis annab teada, kui oled inimeste seas liikudes olnud koroonaviiruse kandjaga lähikontaktis.

Neljaastmeline riskitasemete süsteem tuleneb ühiskonnaelu korraldamise kavast koroonaviiruse tingimustes. Rohelise, kollase, oranži ja punase värviga tähistatakse vastavalt madalat, keskmist, kõrget ja väga kõrget riskitaset. Iga riskitaseme puhul on välja pakutud ka võimalikud tegevused, kuidas iga inimene, asutus ja riik saab koroonaviiruse leviku piiramisele kaasa aidata.

Riskitaseme hindamisel arvestatakse viimase seitsme päeva keskmist nakatunute ja surmade arvu. Lisaks võetakse arvesse positiivsete testide määra, hospitaliseeritud inimeste arvu, haiglaravil viibivate ja juhitaval hingamisel olevate COVID-19 patsientide arvu ning 14 päeva tuvastamata nakkusteega nakatunute osakaalu kõigist nakatunutest. Riskitaseme vaatab valitsus üle korra nädalas ja see avalikustatakse veebilehel kriis.ee.

Postitatud

Teadusuuringud kinnitavad: maskist, visiirist ja distantseerumisest on palju abi

Kanna maski

Juunis 2020 avaldati Lancetis üks viimase aja kõige tähtsamaid uuringuid: metaanalüüs, kus hinnati füüsilise vahemaa, näomaskide ning silmakaitse (prillid, visiirid) mõju nakatumisele.

Metaanalüüs on meditsiinilise tõenduspõhisuse hierarhias kõige kõrgemal kohal ehk kõige tugevama võimaliku kaaluga uuring, kuna koondab järelduste tegemiseks võimalikult palju väiksemaid uuringuid.

Kõige tähtsamad tulemused olid järgmised. Füüsilise vahemaa hoidmine vähemalt ühe meetri jagu vähendas nakatumisvõimalust 82 protsenti. Näomaski kandmine vähendas nakatumisvõimalust 85 protsenti. Eraldi uuriti ka maskitüüpe: tavaline kirurgiline mask või samasugune (nt korduvkasutatav puuvillast mask) vähendas nakatumisvõimalust 67 protsenti, N95 tüüpi mask 96 protsenti. Kaitseprillide või visiiri kandmine vähendas nakatumisvõimalust 78 protsenti.

Refereeritud artikkel: tervise.geenius.ee

 


Postitatud

Mis on mask, kuidas ja millal seda kanda?

Kanna maski!
Kanna maski!

Mis on kaitsemask?

Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks maske ja respiraatoreid.

Kasutusotstarbe järgi liigitatakse maskid kaheks:

  • isikukaitsevahendid – maskid, mis kaitsevad inimest väljast ähvardava ohu eest,
  • meditsiinilised kaitsemaskid – maskid, mis on mõeldud eelkõige selleks, et kaitsta patsienti meditsiinilise protseduuri ajal. Näiteks selle eest, et arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ei jõuaks patsiendini.

Väliskeskkonnas lenduvate osakeste eest kaitsevad filtreerivad poolmaskid. Kaitsemaske jaotatakse klassideks selle järgi, kui hästi need filtreerivad. FFP2 klass tähendab, et see filtreerib 95% osakesi, mille läbimõõt on 0,3 µm ehk 0,0003 millimeetrit või enam. FFP3 kaitseklassi mask filtreerib vähemalt 99% õhus leiduvatest osakestest. Neid maske tohib kanda kuni kaheksa tundi.

Mida teha, kui mul ei ole spetsiaalset kaitsemaski?

Kes tahab maski kanda, kuid seda ei õnnestu osta, see võib ise teha riidemaski. Isetehtud riidemask vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teistele ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole. Isetehtud maski puhul tuleb meeles pidada, et see ei ole isikukaitsevahend ega ole samaväärne meditsiinilise maskiga.

NB! Inimene, kel on tuvastatud koroona või kel on viirushaiguse nähud, peab püsima kodus ja vältima kontakte teistega sõltumata sellest, kas tal on mask või mitte.

Millistest reeglitest tuleb kinni pidada maski kandmisel?

Maski kandmisel tuleb silmas pidada järgmist.

  • Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. Kui maskil on traat, siis on see maski ülemises servas. Traadi peab vajutama korralikult ümber nina. Maski alumine serv on lõua all.
  • Kui mask on korra näolt alla või üles tõmmatud või seda on käega korduvalt kohendatud ja katsutud, tuleb mask välja vahetada.
  • Apteekides müüdava kaitsemaski maksimaalne kandmise aeg on kolm tundi. Seejärel on soovitatav maski vahetada, sest selle pealispind võib viirust edasi kanda.
  • Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada.
  • Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta kuskile vedelema.

Kaitsemaski õiget paigaldamist vaata siit videost.

Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?

Meditsiiniline ehk kirurgimask on ühekordne mask. Meditsiinilised maskid on mõeldud eelkõige patsiendi kaitsmiseks meditsiinilise protseduuri ajal, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei satuks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks sedasi lisatüsistusi ja -haigusi.

Meditsiinilist maski soovitame kanda ka nakatanud inimestel, et vältida köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade levimist. Meditsiiniline mask võib mingil määral kaitsta ka otseste mikroosakeste eest või takistada enda näo katsumist. Viiruse eest meditsiinilised maskid täielikku kaitset ei paku, kuid sellest hoolimata vähendavad nakatumise riski mitu korda.

Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask korra juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks ning seda tohib kasutada vaid üks inimene. Ka siis, kui mask vaid korraks lõua alla tõmmatakse või eest ära võetakse, tuleks see ära visata ja kasutada uut.

Pärast maski eemaldamist peab pesema hoolega käsi, sest saastunud mask võib kanda haigustekitajaid. Pärast maski eemaldamist võib nägu puudutada vaid siis, kui käed on korralikult pestud.

Millal oleks mõtet kanda maski?

Maski ei ole üldjuhul mõtet kanda ei kodus ega õues. Õues piisab, kui hoiad teistega 2-meetrist vahet. Kodus ei ole mõistlik maski kanda, sest kui üks pereliige on haigestunud ja teised pereliikmed ei ole püsivalt eraldatud, siis leiab viirus tõenäoliselt ikka tee pereliikmete nakatamiseks.

Maski kandmisest on kasu ühiskondlikes ruumides (poed, apteegid, meditsiiniasutused, ühistransport), kus liigub palju inimesi. See võib vähendada võimalust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus teiste inimesteni. Nina ja suu katmine on sellises kohas sobiv ettevaatusabinõu. Samuti võib maskist abi olla tervele inimesele, sest see vähendab mõnevõrra võimalust, et läheduses köhivalt inimeselt jõuab viirus pritsmetega terve inimeseni koguses, mis põhjustab nakatumise ja haigestumise.

Mida on kõige olulisem teada maskidest?

  • Maski kandmine vähendab viiruse levikut, kui seda kanda sellistes siseruumides, kus on koos hulk inimesi. Maski kandmine vähendab võimalust, et sotsiaalsete kontaktide, köhimise ja aevastuste kaudu jõuavad nakkuse piisad teiste inimesteni. Samuti võib maskist olla tervele inimesele abi, kui mõni viirusekandja tema suunas köhib või aevastab. Maski kandmine aitab viiruse eest hoiduda ainult siis, kui järgitakse ka teisi hügieenireegleid ja välditakse lähikontakte.
  • Maski ei ole üldjuhul mõtet kanda kodus ega õues.
  • Suu ja nina kaitsmine kinnistes rahvarohketes siseruumides aitab alati. Inimesed, kes tahavad maski kanda, võivad ühekordsete maskide puudumisel teha soovi korral ise riidemaski, millega katta nina ja suu avalikes siseruumides. Isetehtud maski kasutamine vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teistele, ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole.
  • Isetehtud maski puhul tuleb meeles pidada, et see ei ole isikukaitsevahend ega ole samaväärne meditsiinilise maskiga.
  • Enda tervise kaitsmiseks ja viiruse leviku pidurdamiseks on peamine pesta käsi, järgida hügieenireegleid ning väljas liikudes hoiduda lähikontaktidest ning täita 2+2 reeglit. Igasuguse haiguse kahtluse korral tuleb jääda koju.

NB! Diagnoositud viirusekandja või lihtsalt tõbine inimene peab püsima kodus ja hoiduma lähikontaktidest teiste inimestega, sõltumata sellest, kas tal on olemas mingi mask või mitte.

Postitatud

Püsime terved!

Mida peab teadma maskidest?

  • Maski kandmine ei ole Eestis kohustuslik, ent teatud olukordades on see enda ja teiste tervise kaitsmiseks soovitatav.
  • Maski kandmine ei anna garantiid, et viirus ühelt inimeselt teisele ei levi, küll aga vähendab see levimise tõenäosust. Seda eeskätt siis, kui maski kannab inimene, kes on viirusesse nakatunud, kuid kelle puhul haigus endast veel selgelt märku ei anna.
  • Suu ja nina katmine rahvarohketes siseruumides vähendab alati viiruste riski.
  • Ühe inimese vabadus maski mitte kanda ei vähenda teise inimese vabadust maski kanda ja vastupidi. Igaühesse, kes on valmis enda ja teiste kaitseks maski kandma,
    on põhjust suhtuda lugupidavalt.
  • Maski kandmine on lisakaitse. Peamine, mida viiruse leviku tõkestamiseks teha saame, on püsida haiguse korral kodus, järgida hügieenireegleid ja vältida lähikontakti võõraste inimestega.

Maski kandmine on soovitatav, kui

  • liigutakse avalikes rahvarohketes kohtades (sh poed, apteegid, meditsiiniasutused, ühistranspordijaamad ja terminalid);
  • kasutatakse ühistransporti (sh rongid, bussid, trammid, trollid);
  • kohtutakse siseruumides rahvarohketel seltskondlikel üritustel võõraste inimestega;
  • külastatakse haiglas või hooldekodus lähedasi. Kuna nõrga tervisega inimestele on viirused väga ohtlikud, võib haigla või hooldekodu teha sobiva kaitseastmega maski kandmise  ohustuslikuks. Sel juhul tagavad nad ka maskide olemasolu kohapeal;
  • ollakse ise vanem kui 65 aastat ja/või põetakse kroonilisi tõbesid. Sel juhul tuleks piirduda pigem pere ja sõpradega suhtlemisega ning vältida nii siseruumides kui ka väljas selliseid eakaaslaste või krooniliste haigustega inimeste seltskondi, kus üksteist ei tunta.

Maski kandmine on tungivalt soovitatav, kui

  • seltskondlikel üritustel (nii siseruumides kui ka väljas) kohtutakse inimestega, kes on vanemad kui 65 aastat ja/või kel on kroonilisi
    tõbesid (nt haiged kopsud, astma, suhkruhaigus, maksahaigus, neeruhaigus, haige süda) või muidu nõrk tervis.

Maski ei ole üldjuhul tarvis kanda

  • õues, kodus ega tavalises igapäevases suhtluses ehk olukordades, kus meie ümber on inimesed, kellega me nii või teisiti iga päev kokku puutume;
  • alla 10-aastastel lastel.Vaata kõiki Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõudeid ja soovitusi koroonaviiruse tõrjumiseks kriis.ee